Otsingu tulemused

Eluruumi- ja leibkonnaankeet

Sisuleht

Küsimused eluruumi kohta Eluruumi aadress Missugust tüüpi on see eluruum? (Korter; eramu; ridaelamuboks jm) Mitu leibkonda elab püsivalt selles eluruumis? Kes on selle eluruumi omanik? (Eesti elanik, välisriigi elanik jm) Kes on selle eluruumi omanik? Millal on see maja ehitatud? (Ajavahemik) Mitu tuba on eluruumis? Kui suur on eluruumi pind? (Kasulik pind) Kas eluruumis on köök? Eluruumi olmemugavused (külm vesi; pesemisvõimalus (vann, dušš, saun); tualett; kütte liik) Küsimused leibkonna kohta Leibkonnaliikmete nimekiri Kas selles eluruumis elab osa nädalast või aastast ajutisi elanikke (nt

7 head põhjust, miks kasutada juhtimislaudu otsuste tegemisel

Kuupäev 09.02.2021

Artikkel

Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?

Teadustöödeks kasutatavad arvutid said võimsust juurde

Kuupäev 12.05.2021

Artikkel

Sellest kevadest on teadlastel teadustööde tegemiseks kasutada statistikaametis kohapeal võimsamad ja suurema mälumahuga arvutid, mis võimaldavad töödelda ja analüüsida vajalikke mikroandmeid senisest oluliselt kiiremini ja tõhusamalt.

Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Kuupäev 05.06.2022

Artikkel

Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Ettevõtetelt oodatakse majandusnäitajaid, et hinnata Eesti käekäiku

Kuupäev 04.08.2021

Artikkel

Statistikaamet kutsub ettevõtteid üles esitama EKOMARi küsimustikuga andmeid oma eelmise majandusaasta kohta. Küsimustiku on 3. augusti seisuga täitnud vaid 55,8% ettevõtetest. Majandusaasta andmed on väga vajalikud riiklikult tähtsate otsuste tegemisel ja kõiki, kes seda siiani veel teinud ei ole, oodatakse ettevõtlusstatistikasse panustama.

E-kaubanduse kasutamine on tõusuteel

Kuupäev 19.01.2017

Artikkel

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Uuring selgitab, kas Eesti täiskasvanud on sama nutikad kui meie lapsed

Kuupäev 08.09.2022

Artikkel

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

Kui üks pluss üks ei võrdu kahega

Kuupäev 18.09.2014

Artikkel

Üldhariduskooli matemaatikatunnist teame, et 1 + 1 = 2. Tavaelus võib aga olla olukordi, kus see seos ei kehti, tõdesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski, kui nad võtsid vaatluse alla ema keskmise vanuse laste sünnitamisel.

Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Kuupäev 22.11.2017

Artikkel

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Head vabariigi aastapäeva! Milline on Eesti elu ümber numbri 107?

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107