Otsingu tulemused

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Statistikaamet tänab ettevõtteid, kes on jõudnud majandusaasta näitajate (EKOMARi) küsimustiku juba täita. EKOMARi küsimustik on loodud selleks, et saada ettevõtete finantsnäitajate kohta adekvaatseid andmeid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nende andmete põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu, määratakse toetusi ettevõtlussektoritele ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.

Mis vanuses lahkuvad noored naised ja mehed oma vanematekodust? Kas oma eluga rohkem rahul naised või mehed? Kui palju on Euroopa Liidus naisi juhtivatel ametikohtadel?

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Tööturu rakendus, mis annab selge ülevaate tööturu olukorrast ja muutustest, sai sel kevadel täiendatud uute näitajatega. Uuenenud rakendus annab võimaluse Eesti tööjõu-uuringu andmeid veelgi paindlikumalt analüüsida ja vaadata, milliseid muutused tööhõive, töötuse, mitteaktiivsuse ja haridusvaldkonna näitajates toimunud on.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.