Otsingu tulemused

Kriisikomisjonile koostatud liikuvusanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et eriolukorra kehtestamisega on kaasnenud liikuvuse vähenemine. Statistikaamet kasutab liikuvusanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.

Statistikaameti missiooniks ja visiooniks on olla andmete kodu, kuhu võib julgesti tulla usaldusväärseid andmeid otsima ja abi küsima. Märtsi lõpus korraldasime andmekirjaoskuse nädala, mille raames sel aastal keskendusime poliitikakujundajatele. Muu hulgas kohtusime paljude ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste esindajatega andmekiirabi-töötoas, et anda ülevaade ja selgem pilt meie rikkalikust andmemaailmast.

Kiire pilguheit ettevõtete käibe ja tööjõukulude andmetele näitab, et majutuse ja toitlustuse tegevusala sattus kriisis esimesena löögi alla. Keerulise ja täiesti uudse olukorraga kaasnevate mõjude hindamine nõuab teadlikuks otsustamiseks pidevat seiret. Juhtimisotsuste toetamiseks analüüsime, kuidas mõjutas tavapäratu märts ettevõtlussektorit.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ja isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega. Kohustus andmeid kaitsta lähtub nii isikuandmete kaitse kui ka statistikaalasest õigusest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.