Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel eksporditi augustis kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 22% ning import 19%. Kaubavahetuse puudujääk augustis oli 293 miljonit eurot, mis on 7 miljonit vähem kui aasta varem.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga ‒0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga ‒0,9%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 489 eurot kuus, mis on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.

Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 646 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 2%. Kui aprillis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis mais kasv aeglustus.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019 aasta esimese kvartaliga 11,5%. Viimati oli eluaseme hinnaindeksi muutus sellest suurem 2014. aasta kolmandas kvartalis, mil see oli 13,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes 2019. aasta augustis 0,2% võrreldes juuliga ja eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1,3%. Ekspordi- ja impordihinnaindeksid langesid nii võrdluses juuli kui ka 2018. aasta augustiga.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.