Sooline palgalõhe vähenes aastaga taas
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 7,70 eurot ja meestel 9,13 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (29,4%), mäetööstuse (26,1%) ning info ja side (24,1%) tegevusalal. Sarnaselt 2019. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 9,2 protsendipunkti. „Võrreldes 2019. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kunagi varem ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis nii väike olnud,“ ütleb Valma.
Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meeste keskmisest brutotunnipalgast naiste keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meeste keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistika aluseks on küsimustik „Palgalõhe“, millega saadud andmeid analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
Soolise palgalõhe andmed on detailsemalt avaldatud statistikaameti andmebaasis.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181