Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel sõitis 2020. aastal rongiga ligi 6 miljonit reisijat, mida on 29% vähem kui aasta varem. Raudteel veeti 15,8 miljonit tonni kaupa ja kaubavedu vähenes võrreldes 2019. aastaga 26%.

Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Eesti sadamate kaubamaht suurenes 2020. aasta üheksa kuuga 27,9 miljoni tonnini, mis on mullusega võrreldes 2% võrra enam. Raudtee kaubamaht vähenes sama ajaga aga 11,5 miljoni tonnini, mis on ligi 30% vähem kui aasta eest.

Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest sageli tarbimise kaudu – kuidas inimesed liiguvad, mida ostavad või kui palju energiat tarbivad. „Andmed näitavad aga, et sama oluline on vaadata ka teist poolt. Keskkonnahoid ei ole ainult elustiil, vaid suuresti juba ka sotsiaalmajandusliku süsteemi osa,“ lisas ta. Keskkonnahoid panustab nii majandusse kui ka tööhõivesse Keskkonnahoid ei ole enam ainult looduskaitse, vaid on kujunenud eraldi majandussektoriks, mille suurus on võrreldav tervishoiu valdkonnaga. Statistikaameti andmed keskkonnakaupade ja -teenuste

Tööstusettevõtted tootsid mais 3% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta mais püsivhindades 3% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest ning ka mais oli suurimaks mõjutajaks toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele. Olulisematest tegevusaladest suurenes sarnaselt aprilliga metalltoodete tootmine 6% ning arvutite, elektroonika- ja

Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4% Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. Teenustest eksporditi esimeses kvartalis enim ehk 1,1 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Keerulise aasta mõjust turismisektorile on viimasel ajal palju juttu olnud. Koroonaviirusega kaasnenud piirangud mõjutasid reisibüroosid, majutusasutusi ja ka transpordisektorit. Heitsime pilgu andmetele ja analüüsisime, kuidas on muutunud majutatud välisturistide arv ja ühistranspordivahenditega Eestisse saabunute hulk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.