Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.
Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.
Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?
Haldusreformi tulemusel väheneb Eestis kohalike omavalitsuste arv tõenäoliselt kolmandikuni praegusest. Haldusreformi seaduse rahvaarvu miinimumsuuruse kriteeriumi täidab tõenäoliselt üle 90% reformijärgsetest kohalikest omavalitsustest ja soovitusliku suuruse kriteeriumi tõenäoliselt üle 40% kohalikest omavalitsustest.
2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.
Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.
Jennifer-Chelsea Laanet (2025) Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö „Pere, ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilase matemaatilisele identiteedile ning matemaatilise identiteedi mõju matemaatika õpitulemustele PISA 2022 andmetel“ (Ära märgitud) Mai Britt Meriloo (2025) Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö „Wilhelm Lexis ja tema panus rahvastikustatistikasse“ Alice Mikk (2024) TalTechis kaitstud magistritöö „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“ Artur Tuttar (2023) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö „Üldistatud lineaarsete mudelite edasiarendus
Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast
• Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kas järgmise aasta 100. juubeliks on statistikaamet Euroopa efektiivseim? • Milliseid andmeid meie ühiskond vajab? • Statistikaameti peadirektor Mart Mägi annab aru.
Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.