Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatab Statistikaamet. Enim panustas SKP kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika.
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.
Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.