Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes veebruaris kaupade eksport võrreldes 2019. aasta veebruariga 6% ja import 2%. Kõige enam vähenes nii eksport kui ka import Euroopa Liidu väliste riikidega.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 13% ning import 22%. Reeksport Eestist kasvas 44%, kodumaiste kaupade väljavedu jäi eelmise aasta juuli tasemele.

Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta IV kvartalis 6500 vaba ametikohta ning nende arv kasvas varasema aasta sama ajaga võrreldes 4,3%, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2011. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas järjest paranev võrdlusbaas muudab kasvutempo aeglasemaks.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2011. aasta IV kvartalis üle 6300 vaba ametikoha, mida oli 31% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade määr oli 1,3%.

Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40%, teatab Statistikaamet. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.