Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli jooksevhindades 23% väiksem kui eelmise aasta II kvartalis, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2011. aasta III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas muudab kasvutempo aeglasemaks järjest paranev võrdlusbaas.

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste