Valitsemissektori koondeelarve seis paranes veidi

2009. aasta II kvartaliga võrreldes kahanesid enim valitsemissektori palgakulud (1,1 miljardit krooni), samuti vähenesid ligi poole võrra valitsemissektori poolt teistele sektoritele tegevuskuludeks suunatud toetused. Sotsiaaltoetustele kulus III kvartalis 0,5 miljardit krooni vähem kui eelmises kvartalis, samas on sotsiaaltoetused 2008. aasta III kvartaliga võrreldes tänu töötutoetuste ja riiklike pensionide kasvule suurenenud 700 miljoni krooni võrra. Aastaga on enim vähenenud kulud investeeringutele (35%), ent märkimisväärselt on suurenenud Euroopa fondide kasutamine kapitalikulude tegemisel. Oma osa eelarvepositsiooni paranemisel on olnud omanikutulude tavapärasest suuremal laekumisel. Esimese poolaasta tugeva defitsiidi tasakaalustamiseks sellisest ülejäägist siiski veel ei piisa, sest üheksa kuu kokkuvõttes ületasid valitsemissektori konsolideeritud eelarve kulud tulusid 7,9 miljardi krooni võrra, moodustades 4,9% sama perioodi SKP-st. 2009. aasta üheksa kuu kokkuvõttes moodustasid valitsemissektori koondeelarve tulud 65 ja kulud 73 miljardit krooni, 2008. aastal olid vastavad näitajad 69 ja 71 miljardit krooni. Valitsemissektori võlataseme tõusutrend III kvartalis jätkus. Maastrichti kriteeriumile vastav võlatase on aasta algusest kasvanud ligi miljardi krooni võrra 13,8 miljardi kroonini. Keskvalitsuse laenumaht III kvartalis küll veidi vähenes (25 miljonit krooni), ent 2008. aasta sama perioodiga võrreldes oli kasv 36%. Kohalike omavalitsuste sektori võlg kasvas III kvartalis 125 miljonit krooni ja oli eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 23% suurem. Kui keskvalitsus on oma tegevust finantseerinud põhiliselt laenude võtmisega, siis suuremad kohalikud omavalitsused on vaba raha leidmiseks emiteerinud võlakirju. Loe edasi