Otsingu tulemused

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Ajakohaste andmete kogumisel ja mõtestamisel osaleb statistikaametis iga päev ligi 400 töötajat. Ka sinul on võimalik oma oskused ja teadmised statistikaametis proovile panna!

Eestis suri 2019. aastal tuhande elussündinu kohta 1,6 alla üheaastast last. Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid ning on märkimisväärne, et paistame selle poolest maailmas silma kui ühed parimatest. Vaadates viimaste kümnendite jooksul toimunud muutust, saame rääkida eduloost, mis väärib jagamist.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 2,4% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 721 miljoni euro võrra.

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.