Otsingu tulemused

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori

Statistikaamet saatis nädala alguses kolmele ministeeriumile pöördumise, et välja selgitada ekspertide nõudmisel rahva ja eluruumide loenduse programmi lisatud andmete detailsus ning saada ülevaade andmete kasutamise plaanidest ja senisest praktikast.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 5%.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1475 eurot, mis on 92 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7 protsenti.

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus, praegu käimasoleva teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal.

Eesti seni suurim ja terviklikum suhteuuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ jätkub tänasest kodukülastuste ja veebiintervjuudega. Statistikaamet kutsub kõiki, kes on saanud kutse uuringus osaleda, seda kindlasti tegema, et saada tervikpilt Eesti inimeste suhtemustritest.

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva