Otsingu tulemused

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,3 miljardit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas viiendat aastat järjest.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta I kvartalis 650 miljonit eurot, mis oli 9% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, teatab Statistikaamet.

Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%. [caption id="attachment

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.