Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli ehitushinnaindeksi kasv 2021. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 5,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 11,8%.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Tarbijahinnaindeks jäi 2018. aasta septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning muutus võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,4%.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.