Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta jaanuaris 766 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 884 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 5%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 876 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 9%.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 869 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 7%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 912 miljonit eurot. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Statistikaamet annab juba 12. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.