Otsingu tulemused

Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana

Kuupäev 25.08.2021

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.

EKOMAR

Valdkond

EKOMAR (ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne) on loodud selleks, et saada detailsemaid andmeid ettevõtete finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid. EKOMARi aruandeperiood on kalendriaasta. Täitmise lihtsustamiseks on küsimustik kujundatud võimalikult sarnaseks majandusaasta aruandega (MAA). Äriregistrile esitatav MAA on üks olulisem statistika tegemisel kasutatav andmestik. MAA andmete alusel eeltäidetakse EKOMARi küsimustik ettevõtte jaoks statistikaameti iseteeninduskeskkonnas , et vähendada ettevõtte andmete esitamise

25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa

Kuupäev 19.06.2024

Artikkel

Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.

Majandus langes kolmandas kvartalis 1,9%. Lisatud videoülevaade!

Kuupäev 30.11.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Rahvaloenduse tulemused on avaldatud

Kuupäev 15.12.2022

Artikkel

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Kuupäev 01.03.2017

Artikkel

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Tööstusettevõtted tootsid juulis 0,7% rohkem

Kuupäev 04.09.2025

Artikkel

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Statistikaamet lihtsustab väliskaubanduse statistika kogumist

Kuupäev 28.10.2021

Artikkel

Ettevõtjate aja säästmiseks läheb statistikaamet väliskaubanduse andmete kogumisel 2025. aastaks üle vaid ekspordi andmete küsimisele. Lihtsustatud andmekogumisele minnakse üle järkjärgult kolme aasta jooksul.

Kõrgem kraad, kõrgem palk? Uuring kinnitab, et iga viies inimene saab pärast kooli lõpetamist kõrgema palga või uue ameti

Kuupäev 02.10.2023

Artikkel

Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.

Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib

Kuupäev 21.01.2021

Artikkel

Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.