Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kinnisvaranõudluse trend näitab suunda linnast maale

Kuupäev 04.06.2020
Artikkel
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Raha ei teki ega kao, vaid liigub ühest taskust teise. Sama lugu on kinnisvaraga – kui kusagilt minnakse, siis kuhugi tullakse. Praegu viitavad märgid sellele, et minnakse linnakorteritest ja majadest ning suundutakse maale.

Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

Kuupäev 03.03.2025
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Intrastat

Sisuleht

Mis on Intrastat?

Intrastat (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL-i) riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastat sai alguse 1993. aastal, mil loodi EL-i riikide ühisturg ja kadus tollikontroll EL-i sisepiiridel. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt majandusüksustelt. 

EL-i siseses kaubavahetuses kasutatakse ekspordi ja impordi asemel mõisteid kauba saabumine ja kauba lähetamine (ingl k arrivals and dispatches) ning majandusüksusi

Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?

Kuupäev 23.05.2023
Artikkel
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Kas majutuses toetada nõrgemat või elulootusega ettevõtjat?

Kuupäev 22.12.2020
Artikkel
Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Kuidas olla digipädevam ja kasutada avaandmeid elukutse valikul?

Kuupäev 29.10.2020
Artikkel
Liitsõna elukutse viitab justkui igaühe kutsele anda oma panus keerulisse süsteemi nimega elu. Tänapäeval on levinud hirm millestki ilmajäämise ees (FOMO - fear of missing out). Sageli tekib just iseseisvat elu alustades põhjendatult raske küsimus, millist eriala või elukutset valida. Õigemini, mida esmalt valida, sest selge suundumus on, et elu jooksul täidame mitmeid rolle ja ameteid.

Värskeim statistika: mullu sündis 10 949 beebit, poisse rohkem kui tüdrukuid

Kuupäev 27.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

EKOMAR

Valdkond
EKOMAR (ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne) on loodud selleks, et saada detailsemaid andmeid ettevõtete finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid. EKOMARi aruandeperiood on kalendriaasta. Täitmise lihtsustamiseks on küsimustik kujundatud võimalikult sarnaseks majandusaasta aruandega (MAA). Äriregistrile esitatav MAA on üks olulisem statistika tegemisel kasutatav andmestik. MAA andmete alusel eeltäidetakse EKOMARi küsimustik ettevõtte jaoks statistikaameti iseteeninduskeskkonnas , et vähendada ettevõtte andmete esitamise

Eelmisel aastal langes majandus 3%

Kuupäev 01.03.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.