Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.
III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.
Eestist eksporditi 2011. aasta aprillis kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii kaupade eksport kui ka import ületas senist kõrgeimat ehk selle aasta märtsi käivet. Kaubavahetuse kasvu mõjutasid oluliselt masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted.
Kaupade eksport vähenes 2015. aasta septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 13% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas eksport 7%.
Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.
2013. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 8% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import neljandat kuud järjest. Tänavu üheksa kuuga kahanes eksport eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.
Eestist eksporditi 2011. aasta septembris kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse samuti 1,1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 4 miljonit eurot, mis on selle aasta väikseim puudujääk.
Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32% ja -impordist 31%.