Otsingu tulemused

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandustes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandustes.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 2%, teatab Statistikaamet.

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.