Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta II kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv 8%, ent vähenes 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 alates 2017. aasta I kvartalist.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta II kvartalis 724 miljonit eurot, mis oli 15% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 30.06.2014 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Uudisnoppeid statistika vallast Metoodilised muudatused rahvamajanduse arvepidamise näitajate

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%. [caption id="attachment

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta III kvartalis 859 miljonit eurot, mis oli 7% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.