Otsingu tulemused

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja