Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Septembris langes tööstustoodang oluliselt elektroonikatööstuses

Kuupäev 03.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta septembris püsivhindades 12,5% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris: energeetikas 37,6%, töötlevas tööstuses 10,9%. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,3%.

Tööstustoodangu langus jätkus ka juunis

Kuupäev 03.08.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta juunis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 29,2% ja töötlevas tööstuses 12,4%, kuid suurenes mäetööstuses 1,6%.

Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%

Kuupäev 09.04.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Eesti sotsiaaluuring

Valdkond
Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised