Otsingu tulemused

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Statistikaameti andmete kohaselt oli möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 376 vaba ametikohta.

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-545-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.11.2014 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mõnda valdkonda käsitletakse ka detailsemalt, näiteks asustusüksuste ja asumite kaupa. Kogumik tugineb peamiselt rahva ja eluruumide loenduse andmetele. Teemasid analüüsitakse eelkõige geoinfosüsteemi vahendite abil ning seepärast on kogumikus kesksel kohal teemakaardid, mille tõlgendamist hõlbustavad kommentaarid. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias