Otsingu tulemused

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Esialgsetel andmetel oli 2018. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,9 miljardit eurot, mis oli 4% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem.

Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.