Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Sakslased lükkasid rahvaloenduse järgmise aasta maisse

Kuupäev 31.08.2021
Artikkel
Rahvaloendus ei ole mitte ainult Eestis selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt, vaid ka mujal Euroopas. Kui varasemalt oleme infokirjas rääkinud lõunanaaber Läti loendusest, siis seekord heidame pilgu Saksamaale.

Ehitushinnaindeks

Valdkond
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude alusel. Otsekulutused jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja kasutatav materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitisegruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Hinnainfo kogutakse valikuuringuga, mis hõlmab ehitus-, rendi- ja hulgimüügifirmasid ning kümne linna jaemüügiettevõtteid. Ehitushinnaindeks avaldatakse kord kvartalis.

Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040

Kuupäev 06.12.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Andmete abil sünnivad targemad ja kiiremad juhtimisotsused!

Sisuleht
Statistikaamet kogub andmeid ühiskonnas oluliste näitajate kohta SKP-st suhtelise vaesuseni. Nii aitame anda objektiivse pildi Eesti elust ning sisendi paremaks ja täpsemaks poliitikakujundamiseks. Riikliku statistika tegijana pakume usaldusväärset ja kvaliteetset infot ning tagame meile esitatud andmete kaitse ja konfidentsiaalsuse. Pakume operatiivselt sinu vajadustele vastavaid paindlikke andmeteenuseid Koordineerime ühtset andmehaldussüsteemi ja toetame asutusi andmete korrastamisel Edendame andmekirjaoskust Eestis, et tehtaks rohkem andmetel põhinevaid otsuseid. Avasta statistikat meie

Tarbijahinnaindeks on taas tõusuteel

Kuupäev 07.07.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.

Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

Kuupäev 14.09.2018
Artikkel
Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.