Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et ameti 2025. aasta tegevus ja arendused on osa laiemast muutusest, mis toimub praegu kõikides arenenud riikides. „Statistikaasutused ei ole enam üksnes andmete kogujad ja avaldajad, vaid kujunevad andmete korduvkasutusega andmeökosüsteemide keskseteks asutusteks. Rahvusvahelised arutelud – olgu UNECE, OECD või Euroopa statistikasüsteemi tasandil – liiguvad ühes suunas: kvaliteetne statistika sünnib üha enam mitmest andmeallikast, uute tehnoloogiate toel ja tihedas koostöös teiste andmeavaldajatega, kus kõige aluseks on kvaliteetsed andmed,” rääkis

Eesti on loonud maailma ühe arenenuma digiriigi, kuid paljud ühiskondlikult olulised otsused jäävad endiselt puudulike või killustatud andmete taha. Sageli ei ole probleem selles, et andmeid ei oleks, vaid vajalik teave paikneb eri avaliku ja erasektori organisatsioonides ning seega jääb nende täielik potentsiaal kasutamata. Samal ajal võimaldaks andmete turvaline ristkasutus kujundada tõhusamaid teenuseid, parandada näiteks transpordikorraldust ja teha paremaid otsuseid nii riigi kui ka inimeste jaoks. Arutelu käigus uuritakse, mis takistab Eestis andmete laiemat kasutamist. Kas peamine