Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kus sünnivad lapsed ja kus elavad emad?

Kuupäev 10.05.2020
Artikkel
Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%

Kuupäev 30.11.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011

Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Rahvaarvu kasvamist mõjutas välisränne

Kuupäev 04.05.2016
Artikkel
Täpsustatud andmetel elas 2016. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest, mida on 2673 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1336 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 2410 inimese võrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas ka muudatus arvutamise metoodikas, mille tagajärjel lisandus rahvastikku 1599 inimest.

Vabade ametikohtade arv püsib jätkuvalt alla 9000

Kuupäev 12.03.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8707 vaba ametikohta, mis on 16% vähem kui aasta enne seda samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.

Euroopa Liidu Intrastati uuringu tulemused 2016

Sisuleht
2016. aastal viis Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat koostöös liikmesriikide statistikaametitega läbi uuringu „Intrastati ümberkujundamise kulude-tulude ja halduskoormuse vähendamise potentsiaal“ andmeesitajate seas. Uuringu eesmärk oli mõõta Intrastati küsimustiku halduskoormust ning leida võimalusi selle vähendamiseks Intrastati süsteemi ümberkujundamise teel. Uuring viidi läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestist osales uuringus 149 andmeesitajat ning Eesti Statistika avaldab ülevaate nende vastustest. 1. OSA. INTRASTATI ANDMEESITAJAT ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED, ARUANDLUSKOHUSTUS

Enim vabu ametikohti oli hariduse, kaubanduse ja tööstuse tegevusaladel

Kuupäev 09.12.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.

Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)

Kuupäev 08.11.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

10. Ebavõrdsuse vähendamine

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Ebavõrdsuse vähendamine“ keskendub turvalisele, kontrollitud ja korrapärasele rändele ning arenguriikide mõju suurendamisele rahvusvaheliste majandus- ja rahandusotsuste langetamisel. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, seejuures tuleb tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine olenemata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist