Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28% rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,“ põhjendas analüütik. „Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets. Kõige enam eksporditi juulis

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.

Möödunudaastase kuiva suve tõttu jäi enamike põllumajanduskultuuride saagikus 2021. aastal madalamaks kui aasta varem. Saagikus tõusis vaid osadel köögiviljadel ja puuviljadel. Teravilja kogusaak oli 21%, kaunviljal 34% ja kartulil 25% 2020. aasta tasemest väiksem. Statistikaameti analüütik Ege Kirs võttis lõplike andmete alusel 2021. saagiaasta kokku.

Täna, 17. septembril uuendas statistikaamet taas tööturu kiirstatistika andmeid, lisandusid 37. nädala (7.-13.09) näitajad. Üle Eesti on töösuhete arv aasta algusega võrreldes umbes 5400 võrra väiksem. Tööturu andmed viitavad küll töösuhete arvu mõningasele kasvule, aga kriisist enam mõjutatud tegevusalad on jätkuvalt keerulises seisus.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.