Otsingu tulemused

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2012. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-618-9 Eesti keeles 228 lk Ilmus: 29.03.2019 Kogumikus antakse ülevaade noortega seotud teemadest omavalitsusüksuste tasandil. Vaadeldakse, milline on noorte osa omavalitsusüksuste rahvastikus ja nendele pakutavad võimalused. Artiklid käsitlevad ka siserännet, noorte osalust hariduses ja tööturul, ettevõtlusaktiivsust, vabaajategevust ja noorsootööd, noorte osalust kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, lastega perede olukorda ning noorte surmasid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused, esitatud on valik andmeid haldusüksuste kohta.

Üldhariduskooli matemaatikatunnist teame, et 1 + 1 = 2. Tavaelus võib aga olla olukordi, kus see seos ei kehti, tõdesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski, kui nad võtsid vaatluse alla ema keskmise vanuse laste sünnitamisel.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.

Statistikaamet esitles täna palgarakendust, milles on visualiseeritud 110 levinud ametirühma mediaanpalgad Eesti piirkondade ja maakondade kaupa.