Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juulis 10%

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,“ põhjendas analüütik. 

„Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets.

Kõige enam eksporditi juulis elektriseadmeid

Peamised ekspordiartiklid olid juulis elektriseadmed (15% koguekspordist), põllumajandussaadused ja toidukaubad (12%), mehaanilised masinad (10%) ning transpordivahendid (10%). Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 16 miljoni euro võrra (13%) masinate ja mehaaniliste seadmete, sh arvutite väljavedu Eestist. Enim ehk 7 miljoni euro võrra (6%) vähenes metalli ja metalltoodete, sh metallijääkide eksport.

Peamised ekspordipartnerid olid juulis Soome (14% koguekspordist), Läti (12%) ja Leedu (10%). Soome viidi kõige enam elektriseadmeid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leetu transpordivahendeid.

„Eksport Euroopa Liidu riikidesse jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele ning koguekspordi kasv tulenes suurenenud ekspordist kolmandatesse riikidesse (13%),“ selgitas Leppmets.

Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (52 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (39 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Enim kasvas import Hollandist ja vähenes Soomest

Kõige rohkem imporditi juulis elektriseadmeid (14% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning transpordivahendeid (12%). Enim suurenes metalli ja metalltoodete (18 miljoni euro võrra ehk 12%), sh õõnesprofiilide, ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljoni euro võrra ehk 10%), sh väetiste sissevedu Eestisse. Mullusest vähem imporditi mineraalseid tooteid (35 miljonit eurot ehk 18%), sh maagaasi.

Kõige rohkem imporditi kaupa Saksamaalt (11% koguimpordist), Leedust (11%), Soomest (10%) ja Lätist (10%). Saksamaalt toodi enim transpordivahendeid, Leedust ja Soomest mineraalseid tooteid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eelmise aastaga võrreldes suurenes import kõige rohkem Hollandist (31 miljoni euro võrra ehk 31%), kust toodi enam masinaid ja mehaanilisi seadmeid, sh seadmeosasid. Enim kahanes kaupade sissevedu Soomest (50 miljoni euro võrra ehk 20%), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Andmed on avaldatud 09.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock