Otsingu tulemused

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Kui Statistikaameti seni avaldatud 1. jaanuari 2008 rahvaarvu puhul arvestada ka rännet, kahandab see rahvastikku 16 000 inimese võrra. Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud väljarändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga, mil väljaränne on olnud suurem kui sisseränne.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.