ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks
Kuupäev 08.10.2011
Artikkel
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000
Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad
Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.
Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks
Kuupäev 08.10.2011
Artikkel
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000
Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad
Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.
Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra
Kuupäev 22.04.2009
Artikkel
Kui Statistikaameti seni avaldatud 1. jaanuari 2008 rahvaarvu puhul arvestada ka rännet, kahandab see rahvastikku 16 000 inimese võrra. Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud väljarändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga, mil väljaränne on olnud suurem kui sisseränne.
Välistudengite arv Eestis on viie aastaga ligi 50% kasvanud
Kuupäev 05.04.2011
Artikkel
2010/2011. õppeaasta alguses omandas Eestis kõrgharidust 69 113 üliõpilast, mis on 128 üliõpilast rohkem kui eelmisel õppeaastal, teatab Statistikaamet. Eesti ülikoolides õpib 1282 välistudengit 62 riigist. Võrreldes 2005. aastaga on Eestis õppivate välistudengite arv kasvanud 388 võrra.
Novembris oli tööstuses järsk langus
Kuupäev 09.01.2009
Artikkel
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2008. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes 18%, teatab Statistikaamet.
Valitsemissektori võlatase kasvas mullu hüppeliselt
Kuupäev 28.03.2013
Artikkel
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2012. aastal esialgsetel andmetel 0,3% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
Eesti eksport Aasia turule
Kuupäev 15.06.2015
Artikkel
Statistikaameti andmetel moodustas 2014. aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Aasia riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.