Otsingu tulemused

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Suhtelises vaesuses elas 2012. aastal 18,7% ja absoluutses vaesuses 7,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,2 protsendipunkti, absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus aga vähenes 0,8 protsendipunkti.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Suhtelises vaesuses elas 2010. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,7 protsendipunkti. 2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%.

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.