Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Valdkond
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.
Töötute arv kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 4600 võrra
Kuupäev 15.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.
Töötute arv kahanes teist aastat järjest
Kuupäev 15.02.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.
Valdkond
Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas. Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema. Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja
Statistikatöö
Sisuleht
Koroonaviiruse ja sellega seonduva majanduskriisi mõjud tööturule ilmnesid ka Eestis. Statistikaamet avaldas alates 2020. aasta aprillist kuni detsembri lõpuni kiirstatistikat siinsel tööturul toimunu kohta. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas muutus töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetati, peatati või alustati. Aegread on esitatud alates 6. jaanuarist, kui algas 2020. aasta esimene täistöönädal ja võrdluseks on toodud 2019. aasta vastava nädala andmed. Joonisel esitatakse aegrida töösuhete
Statistikatöö
Statistikatöö