Otsingu tulemused

2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 17% ja 7%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht vähenes nii tonnides kui ka tonnkilomeetrites ligi 4%.

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese.

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Täna keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, teatab Statistikaamet.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2010. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet. Jaemüügi langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga on aasta algusest alates püsinud suhteliselt stabiilne.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?