Otsingu tulemused

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%, teatab Statistikaamet. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini. Pärast kolme järjestikust defitsiidis kvartalit ületasid III kvartalis valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud 1,4 miljardi krooniga taas kulusid. Aastate jooksul on kõige suurem ülejääk olnud just III kvartalis, ent alates 2002. aastast on defitsiiti jäänud vaid aasta viimane kvartal — seda kuni 2008. aastani, mil ülejääk saavutatigi vaid III kvartalis. 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kahanesid enim

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta novembris 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli ettevõtlussektori 2008. aasta kogukasum 39 miljardit krooni, mis oli neljandik väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

2012. aasta märtsis vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 1% võrreldes eelmise aasta märtsiga, samal ajal import Eestisse suurenes 2%, teatab Statistikaamet. Alates selle aasta jaanuarist on nii eksport kui ka import igal kuul eelneva kuuga võrreldes kasvanud.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21%, teatab Statistikaamet.

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.