Otsingu tulemused

Statistikaamet leidis ühiskonnas toimuvaid muutusi uurides rea huvitavaid seoseid, mis annavad mõistliku seletuse seni vastuseta olnud küsimustele.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet.

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-546-5 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 28.07.2014 Taskuteatmikust leiab infot Eesti põllumajanduse majandusnäitajate, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta. Hea ülevaate Eesti põllumajanduse arengust annavad võrdlused eelmiste aastatega. Info on esitatud tabelite ja joonistena.

ISBN 978-9985-74-531-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 31.10.2013 Kas Eesti inimese elukvaliteet on paranenud? Mis on üldse elukvaliteet ja kuidas seda mõõta? Analüütiline kogumik annab ülevaate Eesti elanike elukvaliteedist nii majanduslike näitajate kui ka rahas mittemõõdetavate näitajate põhjal. Peamised käsitletavad valdkonnad on elamistingimused, haridus, tervis, ajakasutus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskonnaellu kaasatus, keskkond, turvalisus ning subjektiivne heaolu.

Majutusettevõtetes peatus 2009. aasta novembris 140 000 turisti, mis oli 9% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta jaanuaris 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Detsembris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7% ning jaanuaris jätkus kasv samas tempos.

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid 2015. aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aastaga on müüdud kala- ja vähitoodang vähenenud 8% ja toodangu rahaline väärtus 3%.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli võimalik hinnata naiste lõpetatud sündimuskordajat. Selgus, et eestlannade puhul oli nn laulva revolutsiooni efekt tõepoolest olemas – sel ajal viljakas eas olnud naiste põlvkonna sündimuskordaja oli aastakümnete kõrgeim. Samuti sai selgeks maanaiste märksa kõrgem viljakus võrreldes linnanaistega.