Otsingu tulemused

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Ettevõtetest, kelle ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) esitamise tähtaeg oli reedel, 1. juulil, esitas küsimustiku tähtajaks 30%. Kolmapäevasel kohtumisel EKOMARi andmeesitajatega selgitab Statistikaamet ettevõtetele kogutavate andmete olulisust ja loodab koostöös nendega laekumist parandada.

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta jaanuaris 62 000 välisturisti, mis oli 8% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Esialgsetel andmetel 2008. aastal piima- ja lihatoodang suurenes ning munatoodang vähenes varasema aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimasel viiel aastal on loomakasvatustoodang püsinud suhteliselt stabiilne.

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra. Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid. 2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008. aastaga võrreldes püsivhindades 15%. [caption id="attachment_191" align="alignleft" width="462" caption=

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel külastavad rahvaloendajad inimesi üksnes ajavahemikus 16.02–31.03.2012 ja esitavad alati Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi. Igasuguse kahtluse korral on võimalik pöörduda täiendava info saamiseks Statistikaameti infotelefonile 625 9100.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2009. aasta oktoobris 113 000 välisturisti, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% rohkem, teatab Statistikaamet.