Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab Statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta aprillis 2016. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis aprillis kasv aeglustus.

2011. aastal toodeti Eestis 89 300 tonni joogipiima ehk 5% vähem kui aasta varem, kuid ligi kümnendiku rohkem kui 2007. aastal. Jogurti- ja juustutootmine on viimase viie aasta jooksul aga suurenenud.

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis. Walter Radermacheri ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepa kohtumisel räägitakse Euroopa statistikasüsteemi uutest suundumustest ja väljakutsetest. Samuti Eesti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistusest, uuendamisel olevast statistikaseadusest ja riikliku statistika rahastamisest. „Euroopa statistikasüsteem elab praegu murrangulises ajajärgus,“ märkis Priit Potisepp. „Majanduslik olukord tingib seda, et statistikasüsteemis on järjest

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2016. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud suurenesid pärast kaheaastast langusperioodi.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksul.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta