Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta märtsis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.

Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta juulis 6% vähem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on