Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 12% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eesti ehitusturul vähenesid mahud 10%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal sõitjate arv Eesti riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 17%, rahvusvahelistel vedudel aga 61%. Sadamate kaubamaht jäi 2019. aastaga võrreldes samale tasemele.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest oder moodustas 66%. Transiidina veeti Eesti kaudu kõige rohkem välja kakaod ja kakaotooteid.

Täna avaldas Statistikaamet statistika andmebaasis 2009. aasta oodatava eluea andmed . Oodatav eluiga tõusis ligi aasta võrra ja on nii meestel kui naistel läbi aegade kõrgeim . Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.

Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.