Otsingu tulemused

Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid 2015. aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aastaga on müüdud kala- ja vähitoodang vähenenud 8% ja toodangu rahaline väärtus 3%.

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Nüüdisaegse madala sündimuse oludes on teise ja ka kolmanda lapse sünd peamine rahvastikutaastet kujundav element Euroopa riikides. Teise lapse sünni ja ema haridustaseme seos pakub sel taustal mitmel põhjusel suurt teaduslikku huvi.

ISSN 1736-9738 ISBN 978-9985-74-498-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 164 lk Ilmus: 30.12.2011 Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi — Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal — saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda Eestile oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlused teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel.

Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.