Otsingu tulemused

Analüüsides rahvaarvu muutumist linnades ja valdades 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse põhjal on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel 2008. aastal piima- ja lihatoodang suurenes ning munatoodang vähenes varasema aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimasel viiel aastal on loomakasvatustoodang püsinud suhteliselt stabiilne.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

ISBN 978-9985-74-531-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 31.10.2013 Kas Eesti inimese elukvaliteet on paranenud? Mis on üldse elukvaliteet ja kuidas seda mõõta? Analüütiline kogumik annab ülevaate Eesti elanike elukvaliteedist nii majanduslike näitajate kui ka rahas mittemõõdetavate näitajate põhjal. Peamised käsitletavad valdkonnad on elamistingimused, haridus, tervis, ajakasutus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskonnaellu kaasatus, keskkond, turvalisus ning subjektiivne heaolu.

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel külastavad rahvaloendajad inimesi üksnes ajavahemikus 16.02–31.03.2012 ja esitavad alati Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi. Igasuguse kahtluse korral on võimalik pöörduda täiendava info saamiseks Statistikaameti infotelefonile 625 9100.