Otsingu tulemused

2013. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes ka tänavu aprilliga võrreldes.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal esialgsetel andmetel 0,4% ja võlatase 9,7% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta jaanuaris 62 000 välisturisti, mis oli 8% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu