Otsingu tulemused

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Maailma statistikapäeva tähistatakse 20. oktoobril ja sel korral on päeva põhisõnumiks „Usaldusväärsed andmed ühendavad maailma“. Statistikaamet kutsub kõiki andmehuvilisi virtuaalsele statistikapäevale.

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Mai teisel pühapäeval tähistame emadepäeva. Emaks saamise rõõmsale sündmusele järgneb lapsele sobiva nime otsimine. Statistikaamet tuli lapsevanematele appi ja lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud. Põnevat avastamist!

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel