ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Suhteline vaesus Eesti omavalitsustes erineb ligi seitse korda
Kuupäev 18.11.2013
Artikkel
Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40%, teatab Statistikaamet. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.
Statistikatöö
Rahvaloenduse peaproovil on vastused saadud rohkem kui 400 inimese kohta
Kuupäev 07.01.2021
Artikkel
Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Esimese nädalaga tuli veebis testküsitluse vastuseid rohkem kui 400 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.
Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta
Valdkond
Mis valdkondade müügitulu on suurim? Kelle investeeringud on kõige suuremad? Ettevõtete majandusnäitajad aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel läheb. Uuendusmeelsed ettevõtjad suurendavad tootlikkust ja suudavad läbi lüüa rahvusvahelistel turgudel. Nõnda saab pakkuda rohkem häid töökohti ja maksta konkurentsivõimelisemat tasu. See mõjutab positiivselt eelkõige tööealisi elanikke piirkondades, kus edukad ettevõtted tegutsevad, samuti kogu Eesti majandust. Avaldame Eesti ettevõtete majandusnäitajaid aastate ja kvartalite kaupa, tegevusalade ja töötajate arvu ning
Statistikaamet taasalustab koostöös mobiilioperaatoritega liikumisanalüüsi
Kuupäev 15.03.2021
Artikkel
Statistikaamet on sõlminud lepingud Telia, Tele2 ja Elisaga, et alustada valitsuse tellimusel uuesti liikumisanalüüsi. Tehtava analüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ja planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni. Liikumisanalüüs tehakse sama metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel
Lõppeva talve 5 populaarsemat blogipostitust
Kuupäev 11.03.2021
Artikkel
Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.
Valdkond
Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus
ESMS metaandmed