Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Keerulise aasta mõjust turismisektorile on viimasel ajal palju juttu olnud. Koroonaviirusega kaasnenud piirangud mõjutasid reisibüroosid, majutusasutusi ja ka transpordisektorit. Heitsime pilgu andmetele ja analüüsisime, kuidas on muutunud majutatud välisturistide arv ja ühistranspordivahenditega Eestisse saabunute hulk.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris 2023 majutusettevõtetes üle 196 000 turisti, mis on 24% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2022. aasta novembris ligi 226 000 turisti, mis ületab 2021. aasta novembri taset 35%. Suurenes nii välis*- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 9,2%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 9,0% ja teenused 9,2% kallimad.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2022. aastal üle 3 miljoni turisti, mis ületab 2021. aasta taset 52%. Suurenes nii välis*- kui ka siseturistide arv.

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 4,0%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 6,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 19%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta