Otsingu tulemused

Sellel laupäeval on taas maailmakoristuspäev, kus ühiselt avaliku ruumi korrastamisse panustatakse. Meid ümbritsevast keskkonnast korjatakse kokku küll nähtav prügi, aga see on siiski vaid õige pisike osa inimeste poolt tekitatud jäätmetest.

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Statistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid.

Statistikaameti andmetel õpib sel õppeaastal Eesti ülikoolides 5235 välisüliõpilast, mis on 293 võrra vähem kui aasta varem. Kahanenud on nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes õppivate välisüliõpilaste arv, välisdoktorantide arv jätkas kasvamist.

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Teise kvartali keskmine brutokuupalk oli 1433 eurot, mis on protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.