Otsingu tulemused

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Spordiharrastajaid on Eestis üha rohkem ning nende osatähtsus elanikkonnas on viimastel aastatel kasvanud. Sport ei tähenda ainult tipptasemel võistlemist, vaid ka igapäevast liikumist, mis aitab hoida tervist, parandada meeleolu ja tugevdada kogukonnatunnet. Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva viisi aktiivseks olemiseks – olgu selleks metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 liigub ja tegeleb spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti ja