Otsingu tulemused

Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi. Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus. Kliimastatistika annab infot kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta; energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest; süsinikdioksiidi

Eesti inimesed käivad üha rohkem kinos. Seda tõestab nii üha suurem kinokülastajate arv kui ka kinolevi rikkalik filmivalik. Eestis on ligi 50 kino, kus on enam kui 80 ekraani. Eestis tegutseb arvukalt filmi- ja videoettevõtteid. Toodetakse täispikki mängufilme ja ka lühi-, dokumentaal-, reklaam- ning animafilme. Järjest rohkem on andekaid filmitegijaid, kelle looming jõuab rahvusvahelisele areenile. Eesti filmielu korraldab ja filmistatistikat koondab Eesti Filmi Instituut. Filmistatistika hõlmab filmikunsti ja reklaamfilmide tootmist ja muid meediateenuseid. Filmistatistikast saab teada, kui