Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Valmis väljaanne Euroopa Liidu riikide piirkondliku arengu kohta

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Euroopa Liidu (ELi) statistikaamet Eurostat avaldas hiljuti piirkondlikule arengule keskenduva väljaande. Andmeid analüüsiti 240 piirkonna kohta ja see võimaldab esile tuua erinevusi nii riikide vahel kui ka nende sees.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli viimase viie aasta suurim

Kuupäev 19.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019 aasta esimese kvartaliga 11,5%. Viimati oli eluaseme hinnaindeksi muutus sellest suurem 2014. aasta kolmandas kvartalis, mil see oli 13,2%.

12. Säästev tootmine ja tarbimine

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ning tervisele. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas. Eraldi on tegevuskavas esile toodud kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu

Eestist rändab aastas välja üle 4000 inimese

Kuupäev 26.05.2010
Artikkel
Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Jahindus

Valdkond
Jahipidamisega saab reguleerida loomade arvukust, hoida liikide mitmekesisust ja elujõulisust. Nõnda kujunevad ulukitest vastupidavad isendid, kes on vähem vastuvõtlikud haigustele ja muudele ohtudele. See omakorda võimaldab suurendada jahinduse sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust maapiirkondades. Jahindusstatistikat koondab keskkonnaagentuur, kes avaldab järgmisi andmeid: jahiulukite küttimine liikide ja maakondade kaupa; uluki kahju. Jahindusstatistika andmete alusel saab arendada ja jälgida jahindusvaldkonda, hinnata riiklike eesmärkide täitmist, teha teadusuuringuid.

Pikaajalisi töötuid on järjest enam

Kuupäev 13.04.2010
Artikkel
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Ajakasutus

Valdkond
Aeg ja selle kasutamine mõjutab tuntavalt meie igapäevaelu. Meil kõigil on ööpäevas võrdselt 24 tundi. Ometi kasutame seda aega võrdlemisi erinevalt, lähtudes isiklikest eelistustest ja kohustustest ning sellest, kui vabad oleme langetama valikuid meelepärase tegevuse kasuks. Ajakasutusstatistika peegeldab inimeste igapäevaelu ja eelistusi, andes täpsemat teavet, millele aeg kulub, kirjeldades laiemalt tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid, samuti muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Ajakasutuse andmed annavad järgmist

Ühistranspordiga reisijate arv kolmandas kvartalis pisut taastus

Kuupäev 08.12.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga kolmandas kvartalis kokku üle 40 miljoni reisija. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli reisijaid küll neljandiku võrra vähem, aga teise kvartaliga võrreldes kasvas ühistranspordi kasutajate arv 82%.

4. Kvaliteetne haridus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb