Otsingu tulemused

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.